Kaks head automatka pliiti

Automatk on tõenäoliselt üks mugavamaid reisistiile. Tõsi, krediitkaart taskus lennukiga ühest sihtpunktist teise lennata on ehk veelgi mugavam, ent nii võib reisimisest see viimanegi matkale viitav seos ära kaduda. Mis ei ole iseenesest muidugi halb, kui matkamine polegi eesmärk. Paadunud automatkajana pean väga lugu ka motomatkamisest. Kui aus olla, pean motomatkamist üheks kõige ägedamaks matkaviisiks üldse, ent 266 900 automatka/-turismi kilomeetrit on jätnud oma sügava, mugavusele kalduva jälje. Selle asemel, et tsikliga 300 km paduvihmas sõita ning seejärel loota, et telgis asjad ära kuivavad, saab autos nupust temperatuuri sättida ning plätudes varbaid liigutades mõnusalt ja ilmastiku eest kaitstuna rahuliku südamega edasi sõita. Aga ka see pole automatkamise kõige mugavam osa. Kõige mugavam on see, et sa saad matkale kaasa võtta kõik vajaliku – hoolimata suurtes piirides sellest, palju mõni asi kaalub või ruumi võtab. Tõsi, seda mõningate mööndustega. Paarikuulisele ekspeditsioonile, kus kolm meest kaks kuud autos elavad, kõike ikka kaasa ei võta. Pliit peab aga korralik ja töökindel olema. Ega need kaks kuud seal õhust ja armastusest elata – eriti veel, kui kogu seltskond vaid testosteroonist pakatab.

Esimene pliit, mis on end juba ammu tõestanud, kannab nime Campingaz CAMP BISTRO 2. Samal põhimõttel töötavad ka sajad kloonid. Vahe on vaid materjalides ning töökindluses. Camp Bistro on küll kobakas, ent väga lihtsasti kasutatav ning muretu pliit. Sellele sobivaid gaase (CP250 ja analoogid (Tööaeg u. 1h 15 min)) leiab peaaegu igalt poolt. Arvestada tuleb vaid asjaoluga, et kerges nullis või miinuskraadides väheneb gaasi sooja tootev kasutegur märgatavalt. Kaubandusest leiab ka kangemat gaasi, mis põleb uhkelt ka külmematel temperatuuridel, ent enamasti on autos siiski soojem. Pliit on tavaliselt pakitud plastikust kohvrisse, mida on lihtne avada ning kaval turvalukk ei lase gaasil niisama jooksma hakata. Pliidi kasutamise teeb mugavaks ka pieso-süütaja ning selle lai ja madal ehitus. Pliidile saab turvaliselt ning stabiilselt asetada ka suurema raadiusega poti või panni. Samuti mõjub atraktiivselt ka toote hind – Campingazi oma maksab hetkel vaid 29,95 euri.

Mõõdud:  25x33x9cm, Võimsus:  2200W, Gaasikulu:  160g/h, Kaal:  1.50 kg

Teine hea pliit on aga palju „kurjemate“ killast. Primus MULTIFUEL (ja uus mudel EX) on käre ja universaalne vedelkütusel töötav matkapliit ekstreemsetesse tingimustesse. Sobib suurepäraselt Overland-tüüpi automatkale, aga selle pilliga autos juba naljalt süüa ei tee. Seda tüüpi pliitide kasutamine eeldab ka eelnevat kogemust ning see on mõistlik enne reisi selgeks harjutada.

Enne kui pliit end töökorda seab ning kütus selles ilusasti (suure pahina saatel) põlema hakkab, tuleb põleti üles soojendada. Protseduur on iseenesest lihtne – lased kütusepurgist veidi kütust pliidi korpusesse, süütad selle põlema ning ootad umbes 45 sekundit, kuni masin susisema hakkab. Seejärel hakkad vaikselt kütusekraani keerates värsket tulemahla juurde doseerima. Autos ei või seda teha sellel põhjusel, et antud protsessi käigus põleb pliidil aimamatu kõrgusega kergelt kontrollimatu leek (välja arvatud gaasi kasutamise korral). Ja kui pliit käima läheb, toodab see enamasti niivõrd palju sooja, et lisaks söögi valmimisele kärssab auto lagi ära.

Seega – see on kuratlikult hea ja kallis (u. 199 euri) ning lummav pliit, mis laseb sul põletada mitmeid erinevaid kütuseid, aga seda EI TOHI autos kasutada. Universaalseks teeb selle pliidi just põletatavate kütuste rohkus – gaas, puhastusbensiin, whitespirt, petrool, diiselkütus. Pliidiga on kaasas erinevatele kütustele mõeldud düüsid, väike tööriist, millega neid vahetada ning puhastuskomplekt. Samuti saad komplektiga kaasa 0,6-liitrise kütusepudeli, tuuletõkke, ErgoPump kütusepumba ja nailonist kandekoti. Loomulikult ei piirdu selle pliidi kasutusala vaid automatkaga. Seda kannatab kasutada kõikidel matkadel, ent toode on koos Primus Omnifueliga vaieldamatult üks populaarsemaid (lisa)pliidivalikud pikkadel Overland-tüüpi automatkadel.

Järgnevad andmed kuuluvad küll antud toote uuele versioonile (Primus Multifuel EX), ent mingi pildi annavad nad ikka. Ja usu mind – kui sa seda kasutama õpid, süttib sellest (toote)armastus kogu eluks.

Kõrgus:  95 mm, Laius:  66 mm, Piesosüütaja:  Ei, Võimsus:  2700 W, Sügavus:  132 mm, Läbimõõt:  66 mm, Kaal:  0.533 kg

Oru lõkkekoht ja öö nr 2

Plaan, et Matkamessi järgsel õhtul aasta esimese laagri-ööbimise teeme, oli valmis juba paar nädalat enne messi. Sisimas küll juba varem, sest eelmisel aastal avasime hooaja samal ajal ning milleks juba töötavat traditsiooni ikka lõhkuma hakata. Seega…

Peale messi sõitsin kodust läbi, haarasin soojad riided ja talvise magamiskoti kaasa ning võtsin suuna ühte oma lemmiklõkkekohta – Orusse. Sõber Käbi oli oma haagissuvila juba varem kohale vedanud ning nautis perega looduslikku vahepala. Enne mind jõudsid kohale ka vennad Hanno ja Ando. Nemad plaanisid hooaja esimese väliööbimise mööda saata kaubikusse tõstetud Euro-alustele ehitatud magamisasemel.

Oru lõkkekohta viiv tee oli kevadiselt vedel. Kõrvemaa lumi oli oma sulamisetapi lõpusirgel ning sellest vabanev vesi tegi liivase metsarajaga seda, mida ise tahtis. Rööpad, vedel libe mudapläust ning teele kukkunud puud lisasid kohalejõudmisele põnevust veelgi.

Koht, kui selline, oli ammu tuttav. Olin varasemalt Oru lõkkekohas kümneid kordi käinud. Ilm aga mitte. Päev varem, reede varahommikul, tervitas Nelijärve meid -4kraadise külmaga ning see andis mõista, et üleliia soe ei tohiks tulla ka järgnev öö. Ja nii oligi. Tallinnast sõitma asudes näitas termomeeter 16 kraadi. Kohale jõudmise ajaks ilutses näidikul vaid 7 soojakraadi. Aga ei hullu – tuult polnud ning lõkke soojendava ning elurakke taastootva praksumise kõrval oli väga mõnus istuda.

Telgis oli jahe, nagu sellise ilma korral eeldada võis. Enne kui riietumise kallale asusin, tegin midagi sellist, mida kuidagi moodi soovitada ei saa (loe – ära nii tee!) Läidetud soojusvahetiga MSR’i Windburner tegi “toa” minutiga mõnusalt soojaks ja õhu koduseks. Soojusvahetiga põleti on selles suhtes hea, et pliidile ei kerki teadmata kõrgusega leek, vaid põleti õhkab kuuma läbi “kärbsesilma”-laadse soojusvaheti. Teoorias peaks see telgis veidi ohutum olema. Aga ma kordan veel – ära seda ise tee, onju!

Kui tuba soe, tõmbasin sooja pesu selga ning pugesin talvisesse magamiskotti. Igaks petteks tõmbasin tekina peale veel ka teise residendina katusetelgis elava õhema magamiskoti. Öö möödus mõnusalt ja vahejuhtumiteta. Hommikul, enne riidesse panemist, lasin pliidiga toa taas soojaks.

Oru lõkkekoha kohta kirjutab loodusegakoos.ee lehekülg järgmist:

Lõkkekoht asub Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Soodla jõe kaldal, ajaloolise Oru metsavahi koha vahetus läheduses. Parkimiskohti jagub kuni kümnele autole ning telke on lubatud paigaldada kuni 4 (4-kohalist) telki. Tarbevee võib võtta Soodla jõest.

Koordinaadid: Long-Lat WGS 84, Laiuskraad: 59.397519, Pikkuskraad: 25.626347, L-EST 97 x: 6585518 y: 592387

Salvestasin MatkaTV tarbeks eelmisel sügsisel mõned “Kasuliku vidina” videoklipid. Nüüd on neid igati paslik näidata. Kuna telgihooaeg on kohe-kohe algamas, räägib esimene “lebo” ehk õhkmadratsi parandamisest.