Kapadookia (Cappadocia) kuumaõhupallid

Hääd matkajad! Kapadookia (Cappadocia) varahommikune kuumaõhupallide lend on tõeline spektaakel ning meil õnnestus kuidagi selle kõige keskele oma laager püsti lüüa. Mis siin salata, oli ärkamist väärt kogemus 🙂 Uus “4×4-Türgi” nime kandev seikluslik reisisari stardib juba selle aasta septembris kanalil @ETV2. Hääd! Väints #laisaarlane#4x4reisid#etv2#Cappadocia#kuumaõhupallid

Soome ja Ahvenamaa viies päev

V päev: Viimase päeva ilm on olnud fantastiline. Eileõhtune matkaeelne ilmakaarte tuvastamine tasus end kuhjaga ära ning tulikuum hommikupäike tõusis täpselt suure kasepuu tagant, lubades meil end katusetelgis mõnusalt välja magada. Peale hommikusöökide ja -kohvide vaaritamist sättisime end teele. Tiputasime Eckerö saart ning võtsime seejärel suuna pealinna poole. Ikka mööda väikseid teid ja radu, et huvitavam oleks. Seekord sattusime päris mitmete teetakistuste ja eramaa-siltide otsa. Igasse soovitud tippu kohale ei saanudki. Mariehamni jalutasime risti-põiki läbi. Kõik poed pandi millegi pärast juba neljast kinni, aga süüa sai õnneks ka hiljem. Sadamad olid endiselt ägedad ning tunnid möödusid lennates. Långnäsi sadama poole sõites jätsime oma teele ühe väikese loodusraja, mille lõpus kõrgus mõnusalt järskude treppidega vaatetorn. Selle parklas oli aga lahe kämpakoht, kuhu end järgmisel korral hea meelega ööbima sätiks.
Nüüd ootame hulga eestlaste ja juba saarel tuttavaks saanud lätlastega kodupoole suunduvat parvlaeva, mis meid hommiku kümneks Tallinnasse toimetab. Just parajaks ajaks, et kastikas mõneks päevaks ProRexis suure matkaka vastu vahetada ning lastega kodumaisele tiirule suunduda 🙂

Soome ja Ahvenamaa IV päev

IV päev: Kella kuuepaiku hommikul hakkas sadama ning ladistas kümneni. Ja ega enne seda telgist välja saanudki. Ei tahtnud ka – mis siin ikka rapsida. Lõpuks saime ikkagi kargud alla ja omleti tehtud. Kiire pesu ja teele. Võtsime tänase päeva eesmärgiks põhjapoolseid teid ja radu sõita, väikestes sadamates uudistada ja niisama aknast välja vaadata. Teed olid ilusad, majad kõik suures osas sarnased, aga need graniidikolakatega metsad, nendevahelised väikesed järved ning lahesopid lummavad meeletult. Nii see päev end vaikselt õhtusse tiksutas. Sihtpunktiks valisime Eckerö saare põhjatipus oleva järvekesega/lahesopiga avara kämpaplatsi. Meie telgi-auto eest küsiti 15 euri. Viiekega võtsin särtsu juurde, et külmaris olevad asjad hommikuks ära ei minestaks. Tegelikult saaks seda edukalt ka autonoomse alajaamaga elus hoida, aga inimene muutud mugavaks. Ja mis see viiekas siis ikka ära pole, eriti veel, kui lõunatamiseks teele jäänud hotellis küsiti burksi ja maitsva kalatüki eest silmagi pilgutamata 24 euri/tk.
Nüüd on igatahes chill. Homme ärkame millalgi ja keerutame end siit väikeseid teid mööda pealinna. Jalutame selle risti-põiki läbi ning kobime vastu ööd kodulaevale.