Category: VLOG

Lugusid katusetelkidest

Väino Laisaar

Autole või selle haagisele kinnituv katusetelk on üks lihtsamaid ja kiiremaid telkimisvõimalusi üldse. Sõidad kohale, avad lukustussüsteemi ning paari järgneva sekundiga on magamisvarustusest punnis ning kasutamiskorras magala olemas. Tõsi, kiiruse osas pakuvad konkurentsi kokku keeratavad telgid, mis end enne maapinnale jõudmist tööasendisse lahmatavad, ent sinna on lisaks püstitamisele vaja paigaldada lebod ja muud magamiseks vajalikud asjad.

Õiend! Kirjutasin sama loo eelmise aasta kevadel Matkaspordi blogisse. Aga kuna teema on hooaja algusega taas aktuaalne, avaldan veidi täiendatud temaatilise kirjutise uuesti. Matkaspordi blogist leiad muide palju muudki head ja huvitavat:
https://matkasport.ee/blogi/

Katusetelkide valik on üsna kirju. Ühed tõusevad katusega paralleelselt üles, teised kerkivad suureks kolmnurgaks, võimaldades sees mugavalt istuda ja riideid vahetada. Ja siis need kolmandad – volditavad – mis moodustavad transpordiasendis katusele suhteliselt kõrge ning tuult takistava kolaka, ent on lahti voltides magamise mõttes selgelt teistest alternatiividest mahukamad, mugavamad ja avaramad.

Katusetelgi soetamine eeldab vajalikke finantsvahendeid ning enne, kui telgile järele lähed, veendu, et autol oleks ka katuseraamid. Pikki-reelingutest enamasti ei piisa, sest telgid kinnituvad katuse ristitaladele. Samuti on abiks, kui katuseraamid oleks veidi kõrgemad. Väga madalate ja aerodünaamiliste talade korral võib ette tulla kaks takistust.

Esiteks ei mahu kinnitusklambrid ümber väga laia (5cm+) talade ning teiseks ei mahu käsi katuse ja telgi vahele kinnitusmutreid keerama. Autohome’i telkide puhul on kinnitusmutreid 8 – kaks iga kinnituse kohta.

Kindlasti tasuks telgi paigaldamisel arvestada antenni asukohaga ning asjaoluga, et katusetelgid kaaluvad enamasti 40-60 kg. Lisakaal ning kõrgemale tõusev raskuskese mõjutavad otseselt auto käitumist. Seega katseta enne, kui vanade sõiduvõtetega teele tuiskad. Suurem tuuletakistus mõjutab mõningal määral ka kütusekulu. Pean siinjuures tunnistama, et minu telgiga (Autohome Columbus S Variant) Peterburi teel tehtud katse mingit üüratut kuluerisust välja ei toonud. Hetke-kütusekulu kõikus nulli ja 0,8 lisakulu vahel. See oleneb loomulikult ka telgist, tuulesuunast ning muudestki teguritest. Reeglina mõjutab madalam ja voolujoonelisem kütusekulu vähem, kõrgem aga rohkem.

Voolujoonelisus, kütusekulu ja kasutusmugavus olid ka põhilisteks kriteeriumiteks, miks ma omale Columbus Varianti valisin. Mulle meeldib, kui asjad on lihtsad. Lihtsuses peitub mingi salapärane võlujõud… või oli see laiskus. Pole midagi paremat, kui mõnede sekunditega avanev laagrikodu, milles kõik vajalik juba sees ootamas. Roni vaid sisse ja keera magama. Voolujoonelisusest tulenev kütusekulu kokkuhoid on samuti teema, millele on raske vastu vaielda. Sõidan selle autoga igapäevaselt ning arvestatav kütusekulu tõus muudaks nii mõndagi. Tõsi, tuuletakistuse lisandumist on vastutuulega tunda ning auto käitub teedel teisiti, kui ilma telgita, ent Columbust on kindlasti ökom katusel vedada, kui Overzone’i. Mugavuseks saab nimetada ka seda, et saan katusetelgis rahulikult istuda ja riideid vahetada. Ka siin on Columbusel omad eelised. Aerodünaamilisest vaatepunktist on Maggiolina küll sama, ent kõrgem katus muudab telgis toimetamise kordades meeldivamaks.

Igasse katusetelgikomplekti kuulub kerge alumiiniumist tellitava pikkusega redel, mis mahub muretult telgikorpusesse. Volditavate telkide puhul on redel telgi korpuse küljes kinni ning töötab avatud telgi toetusjalana. Avatavate korpustega telkidel on sees kumminöörid, mis kokku pakkimisel telgiriide ilusasti kokku tõmbavad. Pane siinjuures tähele, et ära tõmba ukselukkusid viimase piirini kinni – õhk ei mahu välja. Enamus telkide laes on riiete ja muude asjade paigutamiseks võrk. Jalanõusid pole aga kuhugi panna. Ühe versiooni kohaselt saab jalanõud toppida ninapidi katusereelingute alla ning loota vihmavabale ilmale. Teise võimalusena saab jalanõud võtta telki ning pakkida need ööseks kilekotti, et kaitsta telgis olevaid asju määrdumise eest.

Toote säilimise ning mugavama kasutamise nimel oleks mõistlik madratsit, linu ja patju mõnede kasutamiskordade järel tuulutada ning pesta vastavalt vajadusele. Kindlasti ei maksa hooajaväliseks hoiustamiseks seisma sätitud telki magamisriideid jätta. Niiskus teeb oma töö.

Enamasti öeldakse, et katusereelingute kandevõime on 70-80 kg. See tähendab aga seda, et sellise koormaga auto on veel liikluses stabiilne ning sõitmise käigus tekkivad jõud ei mõjuta auto konstruktsiooni. Autod on ehitatud nii, et katus ülerullumise korral sisse ei vajuks. Mida raskem auto, seda kõvem katus jne. Seega ei vajuta katust sisse ka seisva auto katusel magamine. Telgi ning selles magavate inimeste raskus jaguneb neljale kandepunktile ning sealt edasi katusereelingute ja autovahelistele mitmetele punktidele. Vaata katusetelkidega varustatud laia autodevalikut siit: https://tinyurl.com/y9hdcg5r

Kellele telkimine pole just igapäevane teema ja koduhoovis ruumi on, tasuks mõelda kärukonksu ja väikese haagise peale. Katusetelk töötab väga hästi ka kerghaagisele paigaldatuna ning käru tühjas sisemuses saab muretult kogu muu laagerdamiseks vajaliku inventari kaasa vedada. Olgu selleks siis grill, toolid, lauad, kuivad küttepuud jne.

Paunküla lõkkekoht ja öö nr4

laisaarlane

Tuli välja, et eelmise nädala reedel pidas töörahvas taas pühi ning keegi kontoris ei passinud, seega polnud ka minul kellelegi helistada ega asju ajada. Ja mis sa hää inimene sülle kukkunud vaba päevaga ikka teed, kui lähed metsa. Seekordseks laagrikohaks sai valitud Kose ja Paunküla veehoidla vaheline Paunküla lõkkekoht.

Paunküla lõkkekoht asub Kosest veidi maad Ardu poole, Paunküla mägede matkaradade ristumise kohas, kohe Suur- Kaksjärve kaldal. Tegemist on veidi maagilise ja müstilise kohaga, kuhu viiv metsatee eraldab terad sõkaldest. Ehk siis…sinna tasub sõita veidi kõrgema autoga. Saab ka tavalisega aga siis tasub olla ettevaatlik. Kitsas, pikk ja käänuline tõusude ja  langustega metsatee viib lõpuks välja lagendikule, millel asuvad lahtine lõkkease grillrestiga ja katusealune metsaonn, kuhu mahub magama kuni neli inimest. Samuti on seal laud-pinkidega, kuivkäimla ja lõkkepuude varjualune. Parkla mahutab kuni 20 sõiduautot ja kirjade järgi kuni neli bussi… Kuidas need sinna saavad, ei oska kommenteerida.

Loodusega koos infi leiad siit: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/aegviidu-korvemaa-puhkeala/1568

Ma ei läinud sinna sugugi üksinda. Väikese kutse peale tuli kokku igasugust põnevat rahvast. Paar hääd reisikaaslast, keda koledal kombel mõned aastad näinud polnud ning sõpru-tuttavaid siit ja sealt. Ka uusi inimesi – nende üle on alati hea meel. Kohale tuli ka #rippvoodi Marko, kes otsustas muude lahenduste ja ilmaolude kiuste justnimelt ripptelgis magada. Heal mehel on aga plaan olemas. Nii pakkus ta oma üleliigset Hennessy Hammocki ripptelki ka pahaaimamatult kohale sõitnud tsiklimees Aarele. Koos veeti magalad puude vahele ning tuulekäes kergelt kiikuv telk täideti kõige magamiseks vajalikuga. Etteruttavalt võib öelda, et Aare oli peale ripptelgi-ööd mõneti äraseletatud näoga. Kummalise ilme võttis kokku üks hilisem kommentaar: “See hetk kui avastad, mille peale järgmised 250.- eurot kulutad.”

See tunne ei läinud pealt ka peale hommikust ujumist Suur-Kaksjärves.

Minul avanes aga kauaoodatud võimalus veeta öö Respo mini-caravanis. Olin sellel “topsil” juba pikalt silma peal hoidnud ning otsustasin asja lõpuks ära proovida. Ja mis siin salata – kahetseda polnud midagi. Mini-Caravan on mugav ja ilmastikukindel, ka mõneti turvalisem, kui mõnes elukate või pahalaste rohkes kohas ööbima satud. Kuudis on stepslid ja USB augud, et kogu vajalik tehno-mudru ilusasti laetud püsiks ning kaks led-valgustit. Ventilatsiooniavasid on samuti palju ning kaks avanevat akent on varustatud nii sääsekindla- kui ka pimendava kattega. Ühesõnaga – väärt vidin, mida vähese vaevaga suurtele ja väikestele seiklustele kaasa vedada.

Kokkuvõtteks tuleb nentida, et ööbiti väga erinevates tingimustes –telgis, autos, ripptelgis ja pisikeses karavanis. Vaid RMK poolt loodud nelja magamiskohaga uhke metsaonn jäi inimtühjaks. Tühjaks ei jäänud aga ükski hing, sest väljasõit loodusesse oli igati mõnus. Kõik inimesed ja kaks kaasas olnud koera olid samuti toredad.

Kasuliku vidina rubriigist näitan ära kaks äärmiselt mõnusat ja vajalikku asja: Tulepulk ja teritaja:

Oru lõkkekoht ja öö nr 2

laisaarlane

Plaan, et Matkamessi järgsel õhtul aasta esimese laagri-ööbimise teeme, oli valmis juba paar nädalat enne messi. Sisimas küll juba varem, sest eelmisel aastal avasime hooaja samal ajal ning milleks juba töötavat traditsiooni ikka lõhkuma hakata. Seega…

Peale messi sõitsin kodust läbi, haarasin soojad riided ja talvise magamiskoti kaasa ning võtsin suuna ühte oma lemmiklõkkekohta – Orusse. Sõber Käbi oli oma haagissuvila juba varem kohale vedanud ning nautis perega looduslikku vahepala. Enne mind jõudsid kohale ka vennad Hanno ja Ando. Nemad plaanisid hooaja esimese väliööbimise mööda saata kaubikusse tõstetud Euro-alustele ehitatud magamisasemel.

Oru lõkkekohta viiv tee oli kevadiselt vedel. Kõrvemaa lumi oli oma sulamisetapi lõpusirgel ning sellest vabanev vesi tegi liivase metsarajaga seda, mida ise tahtis. Rööpad, vedel libe mudapläust ning teele kukkunud puud lisasid kohalejõudmisele põnevust veelgi.

Koht, kui selline, oli ammu tuttav. Olin varasemalt Oru lõkkekohas kümneid kordi käinud. Ilm aga mitte. Päev varem, reede varahommikul, tervitas Nelijärve meid -4kraadise külmaga ning see andis mõista, et üleliia soe ei tohiks tulla ka järgnev öö. Ja nii oligi. Tallinnast sõitma asudes näitas termomeeter 16 kraadi. Kohale jõudmise ajaks ilutses näidikul vaid 7 soojakraadi. Aga ei hullu – tuult polnud ning lõkke soojendava ning elurakke taastootva praksumise kõrval oli väga mõnus istuda.

Telgis oli jahe, nagu sellise ilma korral eeldada võis. Enne kui riietumise kallale asusin, tegin midagi sellist, mida kuidagi moodi soovitada ei saa (loe – ära nii tee!) Läidetud soojusvahetiga MSR’i Windburner tegi “toa” minutiga mõnusalt soojaks ja õhu koduseks. Soojusvahetiga põleti on selles suhtes hea, et pliidile ei kerki teadmata kõrgusega leek, vaid põleti õhkab kuuma läbi “kärbsesilma”-laadse soojusvaheti. Teoorias peaks see telgis veidi ohutum olema. Aga ma kordan veel – ära seda ise tee, onju!

Kui tuba soe, tõmbasin sooja pesu selga ning pugesin talvisesse magamiskotti. Igaks petteks tõmbasin tekina peale veel ka teise residendina katusetelgis elava õhema magamiskoti. Öö möödus mõnusalt ja vahejuhtumiteta. Hommikul, enne riidesse panemist, lasin pliidiga toa taas soojaks.

Oru lõkkekoha kohta kirjutab loodusegakoos.ee lehekülg järgmist:

Lõkkekoht asub Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Soodla jõe kaldal, ajaloolise Oru metsavahi koha vahetus läheduses. Parkimiskohti jagub kuni kümnele autole ning telke on lubatud paigaldada kuni 4 (4-kohalist) telki. Tarbevee võib võtta Soodla jõest.

Koordinaadid: Long-Lat WGS 84, Laiuskraad: 59.397519, Pikkuskraad: 25.626347, L-EST 97 x: 6585518 y: 592387

Salvestasin MatkaTV tarbeks eelmisel sügsisel mõned “Kasuliku vidina” videoklipid. Nüüd on neid igati paslik näidata. Kuna telgihooaeg on kohe-kohe algamas, räägib esimene “lebo” ehk õhkmadratsi parandamisest.