Kaks head automatka pliiti

Automatk on tõenäoliselt üks mugavamaid reisistiile. Tõsi, krediitkaart taskus lennukiga ühest sihtpunktist teise lennata on ehk veelgi mugavam, ent nii võib reisimisest see viimanegi matkale viitav seos ära kaduda. Mis ei ole iseenesest muidugi halb, kui matkamine polegi eesmärk. Paadunud automatkajana pean väga lugu ka motomatkamisest. Kui aus olla, pean motomatkamist üheks kõige ägedamaks matkaviisiks üldse, ent 266 900 automatka/-turismi kilomeetrit on jätnud oma sügava, mugavusele kalduva jälje. Selle asemel, et tsikliga 300 km paduvihmas sõita ning seejärel loota, et telgis asjad ära kuivavad, saab autos nupust temperatuuri sättida ning plätudes varbaid liigutades mõnusalt ja ilmastiku eest kaitstuna rahuliku südamega edasi sõita. Aga ka see pole automatkamise kõige mugavam osa. Kõige mugavam on see, et sa saad matkale kaasa võtta kõik vajaliku – hoolimata suurtes piirides sellest, palju mõni asi kaalub või ruumi võtab. Tõsi, seda mõningate mööndustega. Paarikuulisele ekspeditsioonile, kus kolm meest kaks kuud autos elavad, kõike ikka kaasa ei võta. Pliit peab aga korralik ja töökindel olema. Ega need kaks kuud seal õhust ja armastusest elata – eriti veel, kui kogu seltskond vaid testosteroonist pakatab.

Esimene pliit, mis on end juba ammu tõestanud, kannab nime Campingaz CAMP BISTRO 2. Samal põhimõttel töötavad ka sajad kloonid. Vahe on vaid materjalides ning töökindluses. Camp Bistro on küll kobakas, ent väga lihtsasti kasutatav ning muretu pliit. Sellele sobivaid gaase (CP250 ja analoogid (Tööaeg u. 1h 15 min)) leiab peaaegu igalt poolt. Arvestada tuleb vaid asjaoluga, et kerges nullis või miinuskraadides väheneb gaasi sooja tootev kasutegur märgatavalt. Kaubandusest leiab ka kangemat gaasi, mis põleb uhkelt ka külmematel temperatuuridel, ent enamasti on autos siiski soojem. Pliit on tavaliselt pakitud plastikust kohvrisse, mida on lihtne avada ning kaval turvalukk ei lase gaasil niisama jooksma hakata. Pliidi kasutamise teeb mugavaks ka pieso-süütaja ning selle lai ja madal ehitus. Pliidile saab turvaliselt ning stabiilselt asetada ka suurema raadiusega poti või panni. Samuti mõjub atraktiivselt ka toote hind – Campingazi oma maksab hetkel vaid 29,95 euri.

Mõõdud:  25x33x9cm, Võimsus:  2200W, Gaasikulu:  160g/h, Kaal:  1.50 kg

Teine hea pliit on aga palju „kurjemate“ killast. Primus MULTIFUEL (ja uus mudel EX) on käre ja universaalne vedelkütusel töötav matkapliit ekstreemsetesse tingimustesse. Sobib suurepäraselt Overland-tüüpi automatkale, aga selle pilliga autos juba naljalt süüa ei tee. Seda tüüpi pliitide kasutamine eeldab ka eelnevat kogemust ning see on mõistlik enne reisi selgeks harjutada.

Enne kui pliit end töökorda seab ning kütus selles ilusasti (suure pahina saatel) põlema hakkab, tuleb põleti üles soojendada. Protseduur on iseenesest lihtne – lased kütusepurgist veidi kütust pliidi korpusesse, süütad selle põlema ning ootad umbes 45 sekundit, kuni masin susisema hakkab. Seejärel hakkad vaikselt kütusekraani keerates värsket tulemahla juurde doseerima. Autos ei või seda teha sellel põhjusel, et antud protsessi käigus põleb pliidil aimamatu kõrgusega kergelt kontrollimatu leek (välja arvatud gaasi kasutamise korral). Ja kui pliit käima läheb, toodab see enamasti niivõrd palju sooja, et lisaks söögi valmimisele kärssab auto lagi ära.

Seega – see on kuratlikult hea ja kallis (u. 199 euri) ning lummav pliit, mis laseb sul põletada mitmeid erinevaid kütuseid, aga seda EI TOHI autos kasutada. Universaalseks teeb selle pliidi just põletatavate kütuste rohkus – gaas, puhastusbensiin, whitespirt, petrool, diiselkütus. Pliidiga on kaasas erinevatele kütustele mõeldud düüsid, väike tööriist, millega neid vahetada ning puhastuskomplekt. Samuti saad komplektiga kaasa 0,6-liitrise kütusepudeli, tuuletõkke, ErgoPump kütusepumba ja nailonist kandekoti. Loomulikult ei piirdu selle pliidi kasutusala vaid automatkaga. Seda kannatab kasutada kõikidel matkadel, ent toode on koos Primus Omnifueliga vaieldamatult üks populaarsemaid (lisa)pliidivalikud pikkadel Overland-tüüpi automatkadel.

Järgnevad andmed kuuluvad küll antud toote uuele versioonile (Primus Multifuel EX), ent mingi pildi annavad nad ikka. Ja usu mind – kui sa seda kasutama õpid, süttib sellest (toote)armastus kogu eluks.

Kõrgus:  95 mm, Laius:  66 mm, Piesosüütaja:  Ei, Võimsus:  2700 W, Sügavus:  132 mm, Läbimõõt:  66 mm, Kaal:  0.533 kg

Fjälli talve-“jahikad” Brenner Pro Winter

Juhtus nii, et tuli üle nelja aasta taas kaamera kaenlas polaar-matkale minna. Ega ma sellepärast väga muretsenud. Eelnevate aastate käigus olin suurepärased talveriided sõkaldest välja sõelunud, ent murepunkte siiski oli. Reisieelse inventuuri käigus tuli välja, et mind uhkelt teeninud Barents Pro Winter püksid enam teps mitte jalga ei läinud. Vaevalt, et mina nelja aastaga paksemaks olin läinud… pigem oli pükstega midagi juhtunud või ladestus aastatega kogutud tarkus kuhugi valesse kohta.
Ühesõnaga – kõik muu töötas ja sobis, aga püksid enam jalga ei läinud. Ja ega seal palju mõtlema pidanudki. Helistasin Kuubalt Matkasporti ette ja palusin paar suuremat numbrit kinni panna. Aga nad tegid veel midagi. Koos Barents Pro Winter pükstega olid kõrvale tõstetud ka ühed jahimeestele mõeldud mittekahisevast materjalist veekindlad ja seest karvased Fjällid – Brenner Bro Winter. Erinevalt Barentsitest ei olnud vaja nende pükste säärepikkusi õigeks lõigata. Ja kuna aega nappis enne uut väljasõitu, otsustasin jahikate kasuks. Tõsi, sutsu pikad olid, aga lumes sumades tulevad pikemad püksid nii või naa kasuks ning muul ajal saan püksisääred veidi üles keerata. Kusjuures pükste pikkus pole eripära – pigem olen mina oma kaalu kohta veidi liiga lühike.
Pükste kasuks rääkisid ka veidi laiemad sääred, mis mind kaugelkti peenemana näidata ei aidanud, ent võimaldasid muretult liikuda ja kõrgesse autosse astuda.

DSC00562
Screenshot_20190311-083120_Messenger


Õige otsuse üle on alati hea meel. Püksid sobisid nendesse talvistesse ja arktilistesse tingimustesse ideaalselt. Sooja pesu pükse polnud vaja alla panna ka -47-kraadises pakases. Tõsi, sellistes temperatuurides muutusid püksid krabisevateks kui suvetelk miinuskraadides. Tuulepidavusele tuleb samuti maksimumpunktid anda. Seisad tormis kui skafandris, tuisk saputab kuis jaksab, aga sisse ei murra ükski külm. Mõneti uskumatu kogemus.
Paar miinust leidsin ka. Autos istudes on veel ok, aga söögikohtade ja üürikorterite soojuse jaoks on “jahikad” liiga palavad. Loogiline ka, kui järele mõelda…
Teine teema oli aga üleskeeratud säärtes, mis kogusid lume endasse. Autos istudes sulas lumi ning voolas säärevoldist solinal välja, kui jala kõrgemale tõstsin. Aga ka see teema on tihedalt seotud minu pikkusmõõtudega. Ja siis see, et mina, kes ma eelistan värvilisemate riietega ringi liikuda, pean hakkama saama karmi, ehk isegi veidi range tumerohelise tooniga. Samas pole talve/metsa/ekspeditsiooni -tingimustes väga vahet ka.
Lisaks tavataskutele on pükste säärtel kaks suurt taskut. Parempoolsest leiab kaks väiksemat sisetaskut, millesse saab paigutada midagi sellist, mis paigal peaks seisma. Tasku klapi tagumises osas on pilu ning väike aasake, mis laseb väärt jahupussi otsapidi taskusse pista ning aasaga enda külge kinnitada. Tagataskuid on üks ning põlveosasid katva lisakanga all on väike pilu põlvekaitsmete või -pehmenduste paigaldamiseks.
Kokkuvõtteks tuleb nentida, et tegemist on tõenäoliselt parimate Fjälli talvepükstega. Tõsi, ka hind on vastav, aga Tšeljuškini neeme ekspeditsioon näitas, et püksid olid oma hinda kuhjaga väärt. Ja sedasi on Fjällräveni paadunud fänn erakordselt lihtne olla. Aitäh!

DSC00559v
DSC00566v