Tuli välja, et eelmise nädala reedel pidas töörahvas taas pühi ning keegi kontoris ei passinud, seega polnud ka minul kellelegi helistada ega asju ajada. Ja mis sa hää inimene sülle kukkunud vaba päevaga ikka teed, kui lähed metsa. Seekordseks laagrikohaks sai valitud Kose ja Paunküla veehoidla vaheline Paunküla lõkkekoht.
Paunküla lõkkekoht asub Kosest veidi maad Ardu poole, Paunküla mägede matkaradade ristumise kohas, kohe Suur- Kaksjärve kaldal. Tegemist on veidi maagilise ja müstilise kohaga, kuhu viiv metsatee eraldab terad sõkaldest. Ehk siis…sinna tasub sõita veidi kõrgema autoga. Saab ka tavalisega aga siis tasub olla ettevaatlik. Kitsas, pikk ja käänuline tõusude ja langustega metsatee viib lõpuks välja lagendikule, millel asuvad lahtine lõkkease grillrestiga ja katusealune metsaonn, kuhu mahub magama kuni neli inimest. Samuti on seal laud-pinkidega, kuivkäimla ja lõkkepuude varjualune. Parkla mahutab kuni 20 sõiduautot ja kirjade järgi kuni neli bussi… Kuidas need sinna saavad, ei oska kommenteerida.
Loodusega koos infi leiad siit: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/aegviidu-korvemaa-puhkeala/1568
Ma ei läinud sinna sugugi üksinda. Väikese kutse peale tuli kokku igasugust põnevat rahvast. Paar hääd reisikaaslast, keda koledal kombel mõned aastad näinud polnud ning sõpru-tuttavaid siit ja sealt. Ka uusi inimesi – nende üle on alati hea meel. Kohale tuli ka #rippvoodi Marko, kes otsustas muude lahenduste ja ilmaolude kiuste justnimelt ripptelgis magada. Heal mehel on aga plaan olemas. Nii pakkus ta oma üleliigset Hennessy Hammocki ripptelki ka pahaaimamatult kohale sõitnud tsiklimees Aarele. Koos veeti magalad puude vahele ning tuulekäes kergelt kiikuv telk täideti kõige magamiseks vajalikuga. Etteruttavalt võib öelda, et Aare oli peale ripptelgi-ööd mõneti äraseletatud näoga. Kummalise ilme võttis kokku üks hilisem kommentaar: “See hetk kui avastad, mille peale järgmised 250.- eurot kulutad.”
See tunne ei läinud pealt ka peale hommikust ujumist Suur-Kaksjärves.
Minul avanes aga kauaoodatud võimalus veeta öö Respo mini-caravanis. Olin sellel “topsil” juba pikalt silma peal hoidnud ning otsustasin asja lõpuks ära proovida. Ja mis siin salata – kahetseda polnud midagi. Mini-Caravan on mugav ja ilmastikukindel, ka mõneti turvalisem, kui mõnes elukate või pahalaste rohkes kohas ööbima satud. Kuudis on stepslid ja USB augud, et kogu vajalik tehno-mudru ilusasti laetud püsiks ning kaks led-valgustit. Ventilatsiooniavasid on samuti palju ning kaks avanevat akent on varustatud nii sääsekindla- kui ka pimendava kattega. Ühesõnaga – väärt vidin, mida vähese vaevaga suurtele ja väikestele seiklustele kaasa vedada.
Kokkuvõtteks tuleb nentida, et ööbiti väga erinevates tingimustes –telgis, autos, ripptelgis ja pisikeses karavanis. Vaid RMK poolt loodud nelja magamiskohaga uhke metsaonn jäi inimtühjaks. Tühjaks ei jäänud aga ükski hing, sest väljasõit loodusesse oli igati mõnus. Kõik inimesed ja kaks kaasas olnud koera olid samuti toredad.
Kasuliku vidina rubriigist näitan ära kaks äärmiselt mõnusat ja vajalikku asja: Tulepulk ja teritaja:
