Püsivarustus: Leatherman Signal, Skeletool ja Wave+

Tegin vanasti ikka nalja, et kui on vaja noaga konservi avada, astuvad Leathermani-mehed sammu tagasi, liigend- ja pussnoameestel on aga savi. Lööd noa otsapidi konservi ja lõikad kaane konservikarbi küljest lahti. Hiljem, kui nuga enam saiast või tomatist läbi ei lähe, tõmbad tera luisuga üle ning elad edasi.

Sellele hoiakule aitas kindlasti kaasa ka üks varasem kogemus, kui olime 00-ndate alguses ühel Radissoni hotellis peetud tootetutvustusel ning seal läks lavapealsetel ühel hetkel mingit tööriista vaja.

“Kas kellelgi on Leathermani laenata?”, hüüti lavalt saali.

“Mul on, aga ma ei luba teistel seda kasutada!”, kostus hääl rahva seast vastu…

Nüüd olen aga ise juba mõnda aega Leathermani-mees ning minu püsivarustuse hulka on sääraseid multitööriistu kogunenud tänaseks kolm – matkajatele mõeldud Signal, Skeletool ja Wave+.

Kõige uuem on Signal. Käisin mõni aeg tagasi Leathermani kontoris maad kuulamas ning uusi tooteid vaatamas. Seal see matkajatele mõeldud Signal mulle ette jäigi. 212-grammisel Signal multitööriistal on kokku 19 tööriista, noatera pikkuseks on 6,93 cm ning tööriista suletud pikkus on 11,43cm. 19 kasuliku tööriista seas on matkajatele eriti kasulikud haamer, millega telgivaiu maasse taguda või neid sealt välja sikutada, näpitsad, konservi- ja pudeliavaja, saag, teemant teritaja, karabiin, millega Signal enda külge kinni panna ning tulepulk. Tulepulk on üsna pehmest materjalist, andes küll kõvasti väärtuslikke sädemeid, ent kuludes samal ajal jõudsalt. Muretsemiseks puudub põhjus, sest neid saab 10 euri eest juurde soetada ning kui nüüd üdini aus olla, tasub igapäevast tuld teha teiste ja mugavamate tulepulkadega ning Ledeka oma hoida hädaolukordade tarbeks. Ja oi kurja, kui terav nuga Signalil on… Ühesõnaga, Signal on nüüdsest põhikohaga mu Fjällräven KEB pükste küljes ning on minuga igal kondamisel kaasas.

Kui Go Travel mulle 2016. aastal meeliülendava ja uhke „Aasta seikleja“ tiitli üle andis, käis sellega kaasas ka üks Matkaspordi kinkekaart. Vot selle kinkekaardiga ma oma elu esimesele Leatermanile Järve poodi järgi läksingi.

Skeletool on mõistlik riist – saab näpistada, lõigata ja kruve keerata. Ja ega enamasti rohkem vaja polegi. Parim on Skele’ juures aga see, et selle saab klambriga püksitasku või karabiiniga püksirihma-aasa külge kinnitada. Ei kao ära ning ei vedele Victorinoxi või liigendnoa kombel elutult tasku põhjas. Tõsi, spets kotikesega saab ka teised vöö külge kinnitada, aga need mulle ei meeldi. Lihtsalt ei meeldi ja kõik. Leatherman Skeletool on kõigest 142 grammi kaaluv täissuuruses multitööriist ning sellel on 7 kõige vajalikumat multitööriista funktsiooni. Skeletool on kaasas kandmise mõttes üks kõige mugavamaid multitööriistu. Suletud pikkus on 100 mm, kaal 142 g ning tera pikkus: 66 mm. Tänaseks on Skelest’ saanud mu teksapükste ustav kaaslane. Nagu Leatermanidega ikka – you never know – millal vaja võib minna. Ja enamasti lähebki…          

Seejärel tekkis mu Leathermanide valikusse palju mitmekülgsemate võimalustega Wave+. Ja sellega koos kohe ka uued vajadused, mis end kui tellimise peale ilmutama hakkasid. Järsku oli vaja kääridega lõigata, tibatillukese kruvikaga auke teha, saagida ning viilida. Ka veidi suuremad näpitsad kulusid hoobilt marjaks ära. 241-grammisel taskukal on 17 erinevat tööriista ning selle suletud pikkus on sama kui Skeletoolil – 10 cm. Leatherman Wave+ multitööriist on populaarse Wave mudeli järeltulija ning sellel näpitsatel on nüüdseks vahetatavad lõiketerad.

Minu jaoks on Wave+ igati funktsionaalne ja pädev kääridega tagavaratööriist ning lebab hetkel jõude auto uksesahtlis ja ootab truult uusi tööülesandeid – neid, millega mu igapäeva Ledekad hakkama ei saa.

Muus osas on Leathermanide puhul tegemist väärt riistadega. Vaatad toodet ja saad aru, milline meeletu töö on ühe multitööriista väljatöötamisele panustatud. Kõik on peensusteni läbi mõeldud. Funktsioone on peidetud kõikjale. Ühe otsaga saab teha seda, teisega aga hoopis midagi muud. Näpitsad paistavad näpitsatena, aga peidavad endas hoopis nelja-viite funktsiooni.

Ühesõnaga, mul on neid hetkel kolm ja sellisena plaanin ma seda olukorda ka hoida. Letis oli igasugu põnevaid Leathermane veel, aga mulle piisab nendest töödest, mida need kolm šaakalit mu teele veeretada suudavad. Aga kunagi ei tea… Seega, tulepulki ja Leathermane pole kunagi piisavalt. Ja kui juba koduväliselt asju ajad, olgu kõik alati kaasas.

See, et mul neid kolm on, on minu enda mingi kiiks. Tegelikus elus saab vabalt ka ühega hakkama. Vaja on vaid vajadused kaardistada, mudelitega tutvuda ning õige välja valida. Aga kuratlikult mugav on, kui seda ei pea tsiviil- ja metsariiete vahetamisel kogu aeg ümber tõstma.

Siin on veel üks uue Leathemani ülevaatevideo. Sellel korral P4

Püsivarustus: Primus Multifuel

Primus Multi- ja Omnifuel on käredad ja universaalsed vedelkütusel töötavad matkapliidid ekstreemsetesse tingimustesse. Sobivad suurepäraselt erinevatesse temperatuuridesse, raskematele ning kõrgematele matkadele ning loomulikult ka overland-tüüpi automatkale. Tänu vastupidavusele, laiale põletatavale kütusevalikule ja töökindlusele on Multi- ja Omnifuel pliidid end läbi aastate tõestanud ning kogunud seeläbi ka mitmeid auhindu.

See on üks igavesti äge ja käre pliit, aga selle kasutamine nõuab veidi harjutamist ning omnika kasutamine on mõistlik enne reisi selgeks harjutada. Ok, võibolla eeldab veidi rohkemgi harjutamist, ent see on seda kõike väärt. Oluline on sealjuures teadmine, et seesuguse pilliga luurele ei lähe ning autos juba naljalt süüa ei tee.

Enne kui pliit end töökorda seab ning kütus selles ilusasti (suure pahina saatel) põlema hakkab, tuleb põleti üles soojendada. Protseduur on iseenesest lihtne – lased kütusepurgist veidi kütust pliidi korpusesse, keerad pealevoolu kinni, süütad põletisse kogunenud kütuse põlema ning ootad (ilmastikust lähtuvalt) umbes 45 sekundit, kuni masin susisema hakkab. Seejärel hakkad vaikselt kütusekraani keerates värsket tulemahla juurde doseerima. Autos ei või seda teha sellel põhjusel, et antud protsessi käigus põleb pliidil aimamatu kõrgusega kergelt kontrollimatu leek (välja arvatud gaasi kasutamise korral). Ja kui pliit käima läheb, toodab see enamasti niivõrd palju sooja, et lisaks söögi valmimisele kärssab auto lagi ära. Gaasi kasutamise korral on olukord lihtsam. Sellisel juhul töötab pliit nagu iga teine gaasikas ning ära jääb ka suur osa vedelkütuse põletamisel tekkivast valjust kahinast. Seesama kahin on ka põhjuseks, miks selle pliidiga luurele ei saa minna. Jutud tuleb enne süütamist ära rääkida.

Seega – see on kuratlikult hea ja veidi kallis, ent lummav pliit, mis laseb sul põletada mitmeid erinevaid kütuseid, aga seda EI TOHI autos kasutada (nii, nagu ei tohiks autos üldse lahtise tulega seadmeid kasutada). Universaalseks teeb selle pliidi just põletatavate kütuste rohkus – gaas, puhastusbensiin, whitespirt, petrool, diiselkütus. Pliidiga on kaasas erinevatele kütustele mõeldud düüsid, väike tööriist, millega neid vahetada ning puhastuskomplekt. Samuti saad komplektiga kaasa 0,6-liitrise kütusepudeli, tuuletõkke, ErgoPump kütusepumba ja nailonist kandekoti. Loomulikult ei piirdu selle pliidi kasutusala vaid eelkirjeldatuga. Multi-pliite saab edukalt kasutada kõikidel matkadel, ent see on vaieldamatult üks populaarsemaid (lisa)pliidivalikuid pikkadel overland-tüüpi automatkadel.

Ma ei teagi, miks ma sellesse pliiti nii kõvasti kinni olen jäänud ning miks just seda paljude teiste koduses pliidivalikus olevatest põletitest kaasas kannan. Ehk on selle lummus peidetud justnimelt eelmainitud mässamise-vajalikkusesse või siis sellesse, et “multikas” on mõnusalt soodne puhastusbensiini põletada. Ühest 600ml pudelitäiest kütusest jagub väga pikaks ajaks ning pliit ise on tänu oma pehmele kandekotile üsna mugavalt muude asjade kõrvale/vahele pakitav. Kindlasti on oma osa ka muretul tarbimisel. Vedelkütus süttib tavagaasidega võrreldes olulisemalt laiemas temperatuurivalikus ning metsa minnes pole vahet, kas oled plusskraadides või mõnusas miinuses.

Järgnevad andmed kuuluvad küll antud toote uuele versioonile (Primus Multifuel EX), ent mingi pildi annavad nad ikka. Ja usu mind – kui sa seda kasutama õpid, süttib sellest (toote)armastus kogu eluks.

Kõrgus:  95 mm, Laius:  66 mm, Piesosüütajat ei ole. Selle asemel kuulub minu komplekti püsivarustusse tulepulk. Võimsus:  2700 W, Sügavus:  132 mm, Läbimõõt:  66 mm, Kaal:  0.533 kg

Matkaauto ja Nõva puhkeala

Ühe ilusa nädalavahetuse eel oli hing taas hulkumist täis ning soovis oma igapäevaelu mõne uue kogemusega rikastada. Ja hingega juba kord on nii, et kui see endale miskit „pähe“ võtab, jääb närima. Nii näris see matkaauto rentimise ja testimise plaan juba ammu peas ning utsitas tegudele. Tõsi, kui nüüd järgi mõelda, olen sedalaadi mõtet juba aastaid lastele rääkinud ning lubanud suure suuga, et suvel lähme kämperiga Klaipeda meremuuseumisse. Justnimelt selle pärast, et mina olen seal kunagi lapsena käinud ning seal kogetu jäi ereda mälestusena püsimällu. Detailid, peale mingite pingviinide, on sellest eredast mälestusest juba hajunud, ent emotsioon on meeles ning soov seda kõike ka oma pesakonnaga jagada utsitab takka.

Ühesõnaga, me ei ole Klaipedasse ikka veel jõudnud. Küll on reisid, küll on tööd ja tegemised, aga nüüd ehk sellel suvel siis… kui viirus lubab.

Aga selleks, et esmane kämperi kogemus kätte saada, polnudki vaja muud teha, kui vanale hääle tuttavale helistada ja uurida, kas motorhome.ee valikus on mõni väiksem matkaauto saadaval. Eeldusteks oli, et neli inimest muretult magama mahuks ning mis siin salata, uudishimulik hing ihkas mõnes kaasaegses kämperis tiksuda ja ööd veeta. Lisaks huvitasid paadunud auto-meest ka sellise masina sõiduomadused. Vanemate haagissuvilatega olen varasemalt korduvalt kokku puutunud ning nendes ka mõned ööd veetnud, ent uutes mitte. Aeg liigub ju omasoodu, tuues endaga kaasa uusi ja põnevaid lahendusi ning tehnikat, mis värske kämperi uuskasutaja jaoks ahvatlevaks muudab ja kuhjaga positiivseid emotsioone tekitab.

Olgu siinkohal öeldud, et autos elamises pole minu jaoks midagi uut. Olen 4x4Reiside segaste talvematkade käigus kuude viisi autos maganud, sekka veel see tore #travellerringi tripp, mille käigus Peugeot’ bussiga ümber Euroopa sõitsin. 48-st reisiööst ööbisin kämpades vaid 12. Ülejäänud päevavahetused möödusid sujuvalt bussi ehitatud kodus.

Nagu võluväel oligi üks uus matkaauto minu jaoks olemas. Tegemist on igati populaarse teenusega ning rendikad on pidevalt „lennus“. Kontrollitud keskkonnas on tore ja turvaline reisida. Eriti veel olukorras, kus suur osa kodustest mugavustest sellele sõidule kaasa tuleb. Mugavustest on mul küll isiklikult üsna ükskõik, aga mis siin salata, see on oma olemuselt vahel siiski päris mõnus. Küll aga olen hakanud hindama võimalust ilmast olenematult hommikukohvi nautida ning uskuge mind, kämperi, haagissuvila, maamaja või mini-karavani aknast on lõõtsuvat meretuult ja vihmatibutust palju mugavam ja lummavam jälgida, kui samades tingimustes lõkke kõrval kohvivee keemaminemist oodata.

Mitte, et ma viriseks – üldse mitte. Aga pühapäevane hommik aitas kaalukaussi taas mugavuse poole kallutada. Istud laua taga, matkakas on täitunud meela kohvilõhnaga ning hommikuvõikud lebavad muheledes taldrikul. Väljas lõõtsub külm ning lõikav tuul, ent kämperi aknast avaneb imetabane visuaal, millele lisab omapoolse sulni puudutuse pilve tagant piiluv päike. Sees on soe, kuiv ja mõnus. Õues ilus, aga külm ja tuuline. Tõsi, ka sellel on oma võlu…

Rendikatega on nii, et sellega pole mõtet end igale poole pressida. Eriti halvad teed ja oksapesu võivad jätta renditavasse tehnikasse oma jälje ning nende klaarimine võib lõpuks eelarve lõhki lüüa. Mõistlik on talitada targu. Seega ei hakanud ka meie end kusagile sügavale metsa peitma, vaid võtsime suuna Nõva poole. Kallis kaasa teadis rääkida, et mereäärne parkla on mõnus ja avar ning mis peamine, seal on hulganisti kinniseid lõkkekohti. Mina polnud selles meräärses suures parklas kunagi käinud ning suhtusin eesootavasse esialgu väikese kõhklusega. Arvasin, et suured kohad on ääreni rahvast täis ning selline „massikas“  ei ühtinud esialgu minu nägemusega. Suure metsasõbrana tahtsin ikka kusagile vaiksesse metsa, et saaks omaette olla. Et saaks vaikselt isekeskis toimetada ning ei peaks muretsema selle pärast, kas su asjad on lõkkekoha juures ehk liiga laiali ning kas need kellelegi ette jäävad jne.

Eelarvamustel olen laskunud end ennegi segada. Ja eks ma õpin nendest varem või hiljem midagi… aga sellel korral oli suur parkla põhimõtteliselt inimtühi. Lõkkekohad samuti. Vasakus parklas tiksus vaid üks kämper ning mere ääres jalutas lastega pere. Sättisime end paremat kätt jääva parkla lõppu ning jäime laagrisse. Tuule tõttu ei hakanud markiisi lahti kerima ning laudu ja toole üles sättima.

Peraküla telkimisala

Peraküla rand on kuulus oma laulvate liivade ja puhta merega. Telkimisala on  loodud, kaitsmaks õrnu tekkivaid luiteid ja andmaks puhkajale võimaluse tulla rannaalale võimalikult lähedale. Meri on siin kaua karastavalt jahe ja soojeneb alles suve lõpuks, piki randa saab ette võtta mõnusaid jalutuskäike. Rannamõnudele vaheldust pakub siit alguse saav  4,4 km pikkune õpperada. Rannikumeri on sobilik surfajatele.

Sealsesse taristusse kuuluvad 16 kaetud lõkkeaset, 16 pink-lauda, 4 katusealust pink-lauda, 4 kuivkäimlat (neist 1 inva-võimalusega), 3 infotahvlit, puitpiirded ning laudteed, mis viivad mereni. Arvestama pead sellega, et telkimisala lõkkekohti ei varustata lõkkepuudega. Puid on võimalik osta 1,5 km kaugusel asuvast RMK Nõva külastuskeskusest ning üritusi seal korradada ei või.

Puhkaeestis.ee Peraküla rand

Tsivilisatsioonist suuresti puutumatu ümbrus ja hõre asustus on need, mis loodusgurmaani peibutavad. Nõva rannikuala paelub rannamõnude nautlejaid ja surfareid. Peraküla liivarannas leiad kümmekond km puhast laulva liivaga mereranda.

Hea teada: Rannas puudub rannavalve ja ujumine on omal vastutusel.

Peraküla rannas asub RMK Peraküla telkimisala koos lõkkekohtade ja kuivkäimlatega ja parkla kuni 200-le autole. Kindlasti mine ka lähedal asuvasse metsa, kust leiad mustikaid, pohli ja seeni.

Juhuks, kui see koht tundub liiga avalik ja suur, saad ülevaate Läänemaa lõkkekohtadest siit: https://loodusegakoos.ee/puuri-uuri/metsaannid/laanemaa

NB! Praegust olukorda arvesse võttes on mõistlik rahvarohketes kohtades mitte viibida ning pigem kodus püsida. Meie jäime sinna vaid sellel põhjusel, et seal polnud ühtegi inimest. Aga tea, et Nõval Peraküla rannas on selline tore laagerdamise koht olemas, kuhu saad ligi ka väga suure ja laia kämperiga. Tõsi, asfaltteed sinna ei vii, aga miskit hullu ka pole.

Meie uue kogemuse omandamine ning matkaka-öö möödusid suurepäraselt. Selles on mingi oma sõnulseletamatu võlu, kui laagris olles nupust sooja juurde saad keerata. Kõik oli täpselt nii, nagu eeldada võis ja ehk veidi rohkemgi. Mõneti kahju oli vaid sellest, et väärt masina pidi järgmisel päeval tagasi viima. Hea meelega oleks kämperi mõnda järgmisesse laagrpaika ajanud ning kodukontori asju väli-kodust edasi toimetanud. Netti on meil ju peaaegu igal pool ja piisavalt, et kõik vajaliku tehtud saaks. Tõsi, mingil hetkel jääb autonoomsest elektrist ja veest vajaka, ent kindlasti leiab ka neid kohti, kus kõnealused vajadused kaetud saab.

Selgeks sai aga asjaolu, et sedasorti motoriseeritud laagerdamine on üks igavesti tore tegevus ning ma hakkan vaikselt aru saama, miks seesuguseid autosid maailma teedel niivõrd palju liigub. Tõele au andes tuleb tõdeda, et ainult ettevalmistatud ja kõigi mugavustega laagriplatsilt-laagriplatsile sõitmine või siis ühes kämpas pikka aega tiksumine pole minu teema, ent ega keegi keela kogu aeg ringi sõita ning paikseid ja korraldatud ööbimisi minimeerida. Mõnes riigis muud moodi ei tohigi, aga pigem jäävad need siiski vähemusse. Samuti sai selgeks, et kui peaksin hakkama kunagi endale sellist matkakat valima, jään tõenäoliselt suurde hätta. Pakkumises on sedavõrd palju erinevaid võimalusi ja versioone, et õige leidmine võib kujuneda tõeliseks väljakutseks. Valik on tõepoolest kirju ning ega esimese hooga teagi kus kohast alustada. Abikäe ulatab siinjuures ehk renditeenus, mis laseb ilma suuremate kulutusteta erinevaid versioone proovida ning seeläbi oma vajadused, huvid ja soovid kaardistada.

Kokkuvõtteks – igavesti tore oli ning sellises formaadis annab koos pesakonnaga suvises Baltikumis muretult ringi uhada küll. Tehtagu!