Tsiklitripp Vol1

Plaane tehakse ikka selleks, et keegi pärast naerda saaks. Nii läks ka sellel korral. Plaanisime nädala Põhja-Poolas hulkuda ja Gdanski, Sopoti ning teised toredad Läänemereäärsed kohad üle vaadata. Ühel hetkel hakkas aga tunduma, et seitsmest päevast neli transiidile kulutada ei pruugi olla eriti mõistlik. Oleks jõudnud kolm päeva hulkuda küll, aga kuus hulkumise päeva on endiselt atraktiivsem. Seega keerasime otsa ringi ja alustame hoopis Soome lõunaranniku kaardistamisega. Esmalt idapoole ning kui aega üle jääb, ka läände. Tõsi, Hankos oleme varasemaltki käinud, kui mõne aasta eest saarelt-saarele hüpates Ahvenamaale välja jõudsime.
Niisiis, start! Viking Line-ga Helsingisse ja parem suund sisse.

Laevalt maha ja paremale, nii nagu jutt oli. Mõnusad teed viisid poolsaarte otsadesse. Mõnes tipus oli väga ilus, mõnes aga eramajad ja päris kalda äärde ei jõudnudki. Ragistad metsateedel, merd ei kusagil.
Porvoo vanalinn on seevastu nagu Haapsalu ja nad võiks ehk suured sõbradki olla. Ainus miinus on vast see, et kleepekaid ei müü enam keegi. Külmari magneti veel saad, käsitööd ja Muumisid samuti, aga kleepsu, mida tsiklikohvritele kleepida, mitte. Aga ma tahan. Ööbima plaanisime jääda Loviisa kämpasse, aga sinna ei mahtunud. Gigantne kogus prantslasi oli end sinna laiali rullinud. Selgus, et telki ei või panna ka vabale matkasuvila kohale. Mingi tuleohutuse teema. Isegi siis ei võinud, kui proovisin väga veenev olla. Lõpuks ei jäänudki muud üle, kui 40 minutit edasi sõita ja laager Kotka küljealla lahti lüüa. Õppisin täna, et igale poole on mõistlik ette helistada.
Nüüd söök, tiks ja tuttu. Jube mõnus.

Majutused

Reisimise ja rändamise juures on üheks toredaks nüansiks ka näiteks see, kuhu õhtul magama jääd. Olgugi, et Booking või mõni muu ööbla-äpp annab eesootavast päris adekvaatse ülevaate, peitub selles siiski mingi mesimagus ärevusesurin. Võib ju reaalne olukord erineda esialgsest päris palju ning seda loomulikukt mõlemas suunas.
Sellel reisil läks ööbimiskohtadega samuti põnevalt. Majutused varieerusid 1906. aastal valminid raudteeäärsest toredalt nagisevate põrandatega Airnnb majakesest kuni 1900. aastal valminud uhkest ja kõikvõimalikest spioonilugudest läbiimbunud piiri-hotellini välja. Sekka massiivsete palkmajadega künkapealne Viikingi-hotell, milles toimetas ühe kuulsa Ameerika tehnikaülikooli (MIT) FabLab, ümberkolitava Kiruna kaevanduslinna spordikooli Poola ehitajatest kubisev ühikas, kellegi kodu, keset eimidagit asuv neljatärnikas ning paar tavalisemat teeäärset motelli. Kõik meeldejäävad ning mingist vaatepunktist lähtuvalt taaskord erakordsed.