Oru lõkkekoht ja öö nr 2

Plaan, et Matkamessi järgsel õhtul aasta esimese laagri-ööbimise teeme, oli valmis juba paar nädalat enne messi. Sisimas küll juba varem, sest eelmisel aastal avasime hooaja samal ajal ning milleks juba töötavat traditsiooni ikka lõhkuma hakata. Seega…

Peale messi sõitsin kodust läbi, haarasin soojad riided ja talvise magamiskoti kaasa ning võtsin suuna ühte oma lemmiklõkkekohta – Orusse. Sõber Käbi oli oma haagissuvila juba varem kohale vedanud ning nautis perega looduslikku vahepala. Enne mind jõudsid kohale ka vennad Hanno ja Ando. Nemad plaanisid hooaja esimese väliööbimise mööda saata kaubikusse tõstetud Euro-alustele ehitatud magamisasemel.

Oru lõkkekohta viiv tee oli kevadiselt vedel. Kõrvemaa lumi oli oma sulamisetapi lõpusirgel ning sellest vabanev vesi tegi liivase metsarajaga seda, mida ise tahtis. Rööpad, vedel libe mudapläust ning teele kukkunud puud lisasid kohalejõudmisele põnevust veelgi.

Koht, kui selline, oli ammu tuttav. Olin varasemalt Oru lõkkekohas kümneid kordi käinud. Ilm aga mitte. Päev varem, reede varahommikul, tervitas Nelijärve meid -4kraadise külmaga ning see andis mõista, et üleliia soe ei tohiks tulla ka järgnev öö. Ja nii oligi. Tallinnast sõitma asudes näitas termomeeter 16 kraadi. Kohale jõudmise ajaks ilutses näidikul vaid 7 soojakraadi. Aga ei hullu – tuult polnud ning lõkke soojendava ning elurakke taastootva praksumise kõrval oli väga mõnus istuda.

Telgis oli jahe, nagu sellise ilma korral eeldada võis. Enne kui riietumise kallale asusin, tegin midagi sellist, mida kuidagi moodi soovitada ei saa (loe – ära nii tee!) Läidetud soojusvahetiga MSR’i Windburner tegi “toa” minutiga mõnusalt soojaks ja õhu koduseks. Soojusvahetiga põleti on selles suhtes hea, et pliidile ei kerki teadmata kõrgusega leek, vaid põleti õhkab kuuma läbi “kärbsesilma”-laadse soojusvaheti. Teoorias peaks see telgis veidi ohutum olema. Aga ma kordan veel – ära seda ise tee, onju!

Kui tuba soe, tõmbasin sooja pesu selga ning pugesin talvisesse magamiskotti. Igaks petteks tõmbasin tekina peale veel ka teise residendina katusetelgis elava õhema magamiskoti. Öö möödus mõnusalt ja vahejuhtumiteta. Hommikul, enne riidesse panemist, lasin pliidiga toa taas soojaks.

Oru lõkkekoha kohta kirjutab loodusegakoos.ee lehekülg järgmist:

Lõkkekoht asub Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Soodla jõe kaldal, ajaloolise Oru metsavahi koha vahetus läheduses. Parkimiskohti jagub kuni kümnele autole ning telke on lubatud paigaldada kuni 4 (4-kohalist) telki. Tarbevee võib võtta Soodla jõest.

Koordinaadid: Long-Lat WGS 84, Laiuskraad: 59.397519, Pikkuskraad: 25.626347, L-EST 97 x: 6585518 y: 592387

Salvestasin MatkaTV tarbeks eelmisel sügsisel mõned “Kasuliku vidina” videoklipid. Nüüd on neid igati paslik näidata. Kuna telgihooaeg on kohe-kohe algamas, räägib esimene “lebo” ehk õhkmadratsi parandamisest.

Kõrvemaa Matkakeskuse lõkkeplatsid

Kas teadsid, et Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses saab peale laialdaste sportimisvõimaluste ja seminar-saunatamiste ka sõpradega grillida?

Olin seal küll aastaid ringi kakerdanud ning tööasjus toimetanud, ent lõkkeplatsid leidsin alles aasta eest. Otsisin elmise aasta kevadel matkapliitide töötoa tarbeks mõnusat kohta, kuhu kõik hoolimata sõiduvahendi olemusest kohale saaks, ning seal nad olid – metsatukka peitunud püstkoda ja tuule ning külma eest kaitsev grillimaja.

Tegelikult leiab hea otsimise ja kokkuleppe korral mõne koha veel, sest potentsiaali on kõvasti.

Miks ma sellest kirjutan? Lihtne! Aegajalt võib tulla ette olukordi, kui tahate koos sõpradega grillima sõita. Grillima nii, et ka pered kaasas oleks ning see tähendab enamasti ka kõikvõimalikes vanustes lapsi, kes võivad vajada erinevat hoolt – mõnele piigale ei sobi välipeller, mõni ei kannata põdrakärbseid ning väiksemad vajavad mähkmevahetust jne. Teine teema on avar masinapark. Mõnel sõbral on ehk uhke sportauto või lowrider, millega metsasisesele laagriplatsile ei saagi, aga ilus suvepäev või uhkus ilma autota tulemist ei luba. Mõnel pole aga botaseid või kalosse, millega julgelt metsasahinasse astuda…

Seega on ju tegelikult hea, kui hästi ligipääsetavad ja kogu vajadus-taristuga grillimiskohad on käepärast võtta. Lisaks veel avar aktiviteedivalik. Vehite mõned tunnid näiteks discgolfi mängida ning koondute seejärel lõkkeplatsile piknikule. Mõnus, onju!

Püstkoja juurde mahub istuma meeletult rahvast ja püstkoda, kui selline, ei jäta külmaks ühtegi nooremat laagerdajat. Arvestada tuleb asjaoluga, et päike paistab sinna alla auku veidi vähem, kui mujale ning suure vihma või sula korral võib org veidi märg olla. Ühesõnaga, mõnus, huvitav ning suht privaatne koht.

Tuule, külma ja vihma eest kaitsvasse grillimajja mahub vabalt kümmekond inimest. Selle kõrval on lõkkeplats ja tore katusealune laud. Jälle hea ja mugav variant, kus pere ja sõpradega aega veeta. Pole vaja lõkkepuid kaasa vedada, ega midagi.

Lõkkeplatside kasutamine lepi Kõrvemaa Matkakeskusega ( korvemaa.ee ) kokku, sest mine tea, äkki keegi juba istub seal.

Ööbisin mõned nädalad tagasi selle ülemise grillimaja juures. Sussutasin lõkkel vorsti, rüüpasin vanaka kõrvale sooja piparmünditeed, lugesin raamatut ning nautisin mõnusat õhtut. Mulle meeldib nii, et tean ka öösel, et ma pole siin planeedil ainus. Aegajalt mööda sõitvad autod ning taamalt kostuvad harvad inimhääled teevad meele rahulikuks. Ma olen karudest kubisevates metsades ööbinud küll ja veel ning tsivilisatsiooniveerel veedetud ööd on neist kordi paremad. Ausalt!