Proloog
Sattus nii, et meil oli üle üks ports vabu päevi. Mõtteid oli igasuguseid, aga lõpuks jäi kaalukausile selline mõte, et sõidame hoopis Hiiumaale ning käime läbi kõik sealsed matka-, õppe- ja loodusrajad, mis RMK kodulehel (loodusegakoos.ee) kirjas. Kiire otsing kuvas tulemuseks kaksteist seesugust võimalust. Ööbimised lahendasime vanlifer’i võtmes. Küsisin Citroënist omale ühe pika Spacetourer bussi, palusin istmed välja tõsta ning kolisime omadega sinna sisse.
II päev
Järgmisel hommikul saime taas hilja üles. Sellest hoolimata olime veendunud, et suudame kättejõudnud Hiiumaa teisel päeval läbida veidi rohkem radu, kui eelmisel. Kiire hommikusöögi järel võtsime suuna Kõpu poolsaarele ning seadsime end valmis uue päeva esimese õpperaja läbimiseks.
RMK Palli telkimisalalt alguse saav õpperada kulgeb esimese hooga mööda rannikut ning keerab seejärel metsa. Mets on esmapilgul täis risti-rästi tormimurtud puid ning jätab sutsu õnnetu mulje. Vaatamisväärsustena on välja toodud vanad kuuse-ja männimetsad, vaheldust pakuvad aeg-ajalt üleujutatud lodumets. Rannikul saab tutvust teha rannikukooslustega. Õpperaja esimesel etapil tundus kõik veidi trööstitu. Kõverik rada mahalangenud puude vahel looklemas ning vaatamiseks justkui palju polnudki. Tõsi, maast tõusnud puujuured moodustasid metsa sedasorti põnevaid moodustisi, mis pimeda ilma korral kindlasti kujutlusvõime lendu lasevad ning matkarajale hoopis teistsuguse olustiku loovad. Kindlasti andis esmamuljele oma osa ka pilvine ja veidi vihmane sügisilm, ent mida kaugemale jalutasime, seda põnevamaks hakkas kiskuma.
Ühel hetkel ületas õpperada väikese tee ning seejärel muutus kõik sedavõrd drastiliselt, nagu oleks raamatus uue lehekülje keeranud. Metsarada muutus reljeefsemaks ning loodus põnevamaks. Silma hakkasid suured ning veelgi suuremad puuseened ning taimed, milledest paljudega polnudki varem kokku puutunud. Peale metsas ragistamist keerutas õpperada end taas mereranda ning sellega oli kogu harjutus läbi. Kokkuvõtteks – raja keskmine osa oli väga tore. Küll aga tuleb tõdeda, et Hiiumaa telkimisalad ja lõkkekohad on väga ilusad ning heas korras. Nii leiab selleltki mereäärsest laagripaigast kuivkäimla, vaatlustorni, 3 kaetud lõkkeaset, 4 katusega pink-lauda ja varikatusealuse väikese küttekoldega ning 4 pink-lauda suures varjualuses. Meie sealoldud aja jooksul ei sattunud sinna ühtegi teist inimest. Suvel võib sellel ilusal telkimisalal aga tihe sebimine käia.
Ragistasime veidi mööda põnevaid metsateid ning jõudsime seejärel välja suurele teele. Kohe suure maantee ääres ootas meid järgmine tõusuga algav õpperada.
Koduleht ütleb selle koha kohta nii: Rada paikneb kogu Lääne-Eesti vanimas ja kõrgeimas osas, Kõpu poolsaarel. Kaplimäel, mis on Hiiumaa kõrguselt teine mägi (63,5 m) ja Rebastemäel avanevad vaatetornidest kaunid vaated üle metsa ja mere. Rada on tähistatud puidust nooleviitadega ja siniste rajalintidega.
Siin lähevad meie arvamused aga lahku. Tõsi, sellelt rajalt leiab tõepoolest kaks uhket vaatetorni, aga nendelt pole näha mitte midagi. Ei teagi nüüd, kas vaatetornid said enne valmis, kui ümbritsev mets suureks jõudis sirguda või käib vaatetorni ostuga kaasas copy-pastega kasutatav juhend, aga vaatetornilt saab suures osas vaadelda vaid lähimate puude latvu. Tõsi, kaugemat vaatetorni ümbritsevate puude vahel avaneb paarimeetrine avaus, kus pilgu korraks silmapiirile saab fokusseerida. Iseenesest pole selles midagi halba. Sammud saab tornidesse ronides kirja ning kõrgetes kohtades on alati tore olla. Rada ise on aga tore ning reljeefne, pakkudes trepisõpradele hulganisti võimalusi kõrgustesse sammuda. Osa rajatud käepidemetest ning trepiastmetest on küll halvas seisus, aga küll kord ka nendeni jõutakse. Veidi vaatetornide-äärset harvendamist kuluks samuti ära ning üks igati vägev õpperada olekski valmis. Kokkuvõtteks – sellele ringikujulisele õpperajale tasub igal juhul minna ning tornides sellegi poolest ära käia.
Neljateeristi (Mägipä) õpperada (3 km)
Järgmine matkarada ootas meid Mägipä telkimisala lähistel. Õigemini algab Neljaristi õpperada veidi enne Mägipä parklasse jõudmist, ent meile tundus igati mõistlik auto ikkagi sinna jätta ning jala algusesse kõmpsida. Mägipä telkimisala teeb eriliseks sealne Kalurikoja metsaonn, mis on igaüheõiguse alusel vabaks kasutamiseks kõigile. Kirjade järgi on metsaonn sobilik kalameestele ja matkajatele peatumiskohaks nii suvel kui talvel. Onnis on kamin, seina ääres istepingid, akna all väike laud. Onni kõrval on ette valmistatud telkimisala. 5 kaetud lõkkeaset. Puukuur oli samuti, aga jääb majakesest veidi eemale. Kõnni veits mööda rannikuteed Kärdla poole – näed kindlasti.
Rada kulgeb Kõpu poolsaare põhjarannikul, 8000 a vanuse rannaastangu ja nüüdisranna vahelistes metsades. Möirasoo on väike rannaastangualune lubjarikas allikasoo, mille kohta on mitmeid nimelegende. Õpperaja suurimateks vaatamisväärsusteks on välja toodud soojemast kliimaperioodist pärit kaitsealust jugapuud, Mägipe rändrahnu ja rannas Süllasoo Jaanikivi. Viimased on mälestusmärgid jääajast.
Peamiselt metsas, astangute ja allikaliste soolapikeste vahel kulgevalt hästi tähistatud rajalt leiab jupikese laudteed ning redeli, mis võimaldab eelmainitud Mägipe rändrahnu turjale ronida. Mets on põnev ning pakub lisaks rahulikule rännakule ka palju silmailu. Kolm kilomeetrit möödusid lennates.
Seejärel murdis lõuna peale ning kaasaostetud verivorstid hakkasid küpsemise järele kipitama. Lõime oma lõuasöögi-laagri Kalurikoja metsaonni kõrvale lahti, süütasime lõkke ning asusime hooajaväliselt verivorste grillima. Asjaolu, et neid enamasti vaid jõulude ajal tarbitakse, tundub kohutava raiskamisena. Verivorstid on grillituna imemaitsvad ning see võiks saada selliseks eht/ürg-eestlaslikuks metsasöögiks, millega välismaalaste seas taas furoori üles keerutada.
Verivorstidega oli mestis ka ports peekonit. Et need võre vahelt otse tulle ei libiseks, moodustasime fooliumist lõkketaldriku ning praadisime peekoni vorstide kõrvale mõnusaks krõmpsuks.
Ühel hetkel sai valgus otsa ning sellega koos kippus lõppema ka meie Hiiumaa matkaradade teise päeva valgusküllane kasulik aeg. Pakkisime oma kola kokku ning sõitsime lähedalasuvale Hirmuste telkimisalale, et sealt hommikul kohe sealsele 1,3km õpperajale startida.
Järgneb…
