Autole või selle haagisele kinnituv katusetelk on üks lihtsamaid ja kiiremaid telkimisvõimalusi üldse. Sõidad kohale, avad lukustussüsteemi ning paari järgneva sekundiga on magamisvarustusest punnis ning kasutamiskorras magala olemas. Tõsi, kiiruse osas pakuvad konkurentsi kokku keeratavad telgid, mis end enne maapinnale jõudmist tööasendisse lahmatavad, ent sinna on lisaks püstitamisele vaja paigaldada lebod ja muud magamiseks vajalikud asjad.

Õiend! Kirjutasin sama loo eelmise aasta kevadel Matkaspordi blogisse. Aga kuna teema on hooaja algusega taas aktuaalne, avaldan veidi täiendatud temaatilise kirjutise uuesti. Matkaspordi blogist leiad muide palju muudki head ja huvitavat:
https://matkasport.ee/blogi/

Katusetelkide valik on üsna kirju. Ühed tõusevad katusega paralleelselt üles, teised kerkivad suureks kolmnurgaks, võimaldades sees mugavalt istuda ja riideid vahetada. Ja siis need kolmandad – volditavad – mis moodustavad transpordiasendis katusele suhteliselt kõrge ning tuult takistava kolaka, ent on lahti voltides magamise mõttes selgelt teistest alternatiividest mahukamad, mugavamad ja avaramad.

Katusetelgi soetamine eeldab vajalikke finantsvahendeid ning enne, kui telgile järele lähed, veendu, et autol oleks ka katuseraamid. Pikki-reelingutest enamasti ei piisa, sest telgid kinnituvad katuse ristitaladele. Samuti on abiks, kui katuseraamid oleks veidi kõrgemad. Väga madalate ja aerodünaamiliste talade korral võib ette tulla kaks takistust.

Esiteks ei mahu kinnitusklambrid ümber väga laia (5cm+) talade ning teiseks ei mahu käsi katuse ja telgi vahele kinnitusmutreid keerama. Autohome’i telkide puhul on kinnitusmutreid 8 – kaks iga kinnituse kohta.

Kindlasti tasuks telgi paigaldamisel arvestada antenni asukohaga ning asjaoluga, et katusetelgid kaaluvad enamasti 40-60 kg. Lisakaal ning kõrgemale tõusev raskuskese mõjutavad otseselt auto käitumist. Seega katseta enne, kui vanade sõiduvõtetega teele tuiskad. Suurem tuuletakistus mõjutab mõningal määral ka kütusekulu. Pean siinjuures tunnistama, et minu telgiga (Autohome Columbus S Variant) Peterburi teel tehtud katse mingit üüratut kuluerisust välja ei toonud. Hetke-kütusekulu kõikus nulli ja 0,8 lisakulu vahel. See oleneb loomulikult ka telgist, tuulesuunast ning muudestki teguritest. Reeglina mõjutab madalam ja voolujoonelisem kütusekulu vähem, kõrgem aga rohkem.

Voolujoonelisus, kütusekulu ja kasutusmugavus olid ka põhilisteks kriteeriumiteks, miks ma omale Columbus Varianti valisin. Mulle meeldib, kui asjad on lihtsad. Lihtsuses peitub mingi salapärane võlujõud… või oli see laiskus. Pole midagi paremat, kui mõnede sekunditega avanev laagrikodu, milles kõik vajalik juba sees ootamas. Roni vaid sisse ja keera magama. Voolujoonelisusest tulenev kütusekulu kokkuhoid on samuti teema, millele on raske vastu vaielda. Sõidan selle autoga igapäevaselt ning arvestatav kütusekulu tõus muudaks nii mõndagi. Tõsi, tuuletakistuse lisandumist on vastutuulega tunda ning auto käitub teedel teisiti, kui ilma telgita, ent Columbust on kindlasti ökom katusel vedada, kui Overzone’i. Mugavuseks saab nimetada ka seda, et saan katusetelgis rahulikult istuda ja riideid vahetada. Ka siin on Columbusel omad eelised. Aerodünaamilisest vaatepunktist on Maggiolina küll sama, ent kõrgem katus muudab telgis toimetamise kordades meeldivamaks.

Igasse katusetelgikomplekti kuulub kerge alumiiniumist tellitava pikkusega redel, mis mahub muretult telgikorpusesse. Volditavate telkide puhul on redel telgi korpuse küljes kinni ning töötab avatud telgi toetusjalana. Avatavate korpustega telkidel on sees kumminöörid, mis kokku pakkimisel telgiriide ilusasti kokku tõmbavad. Pane siinjuures tähele, et ära tõmba ukselukkusid viimase piirini kinni – õhk ei mahu välja. Enamus telkide laes on riiete ja muude asjade paigutamiseks võrk. Jalanõusid pole aga kuhugi panna. Ühe versiooni kohaselt saab jalanõud toppida ninapidi katusereelingute alla ning loota vihmavabale ilmale. Teise võimalusena saab jalanõud võtta telki ning pakkida need ööseks kilekotti, et kaitsta telgis olevaid asju määrdumise eest.

Toote säilimise ning mugavama kasutamise nimel oleks mõistlik madratsit, linu ja patju mõnede kasutamiskordade järel tuulutada ning pesta vastavalt vajadusele. Kindlasti ei maksa hooajaväliseks hoiustamiseks seisma sätitud telki magamisriideid jätta. Niiskus teeb oma töö.

Enamasti öeldakse, et katusereelingute kandevõime on 70-80 kg. See tähendab aga seda, et sellise koormaga auto on veel liikluses stabiilne ning sõitmise käigus tekkivad jõud ei mõjuta auto konstruktsiooni. Autod on ehitatud nii, et katus ülerullumise korral sisse ei vajuks. Mida raskem auto, seda kõvem katus jne. Seega ei vajuta katust sisse ka seisva auto katusel magamine. Telgi ning selles magavate inimeste raskus jaguneb neljale kandepunktile ning sealt edasi katusereelingute ja autovahelistele mitmetele punktidele. Vaata katusetelkidega varustatud laia autodevalikut siit: https://tinyurl.com/y9hdcg5r

Kellele telkimine pole just igapäevane teema ja koduhoovis ruumi on, tasuks mõelda kärukonksu ja väikese haagise peale. Katusetelk töötab väga hästi ka kerghaagisele paigaldatuna ning käru tühjas sisemuses saab muretult kogu muu laagerdamiseks vajaliku inventari kaasa vedada. Olgu selleks siis grill, toolid, lauad, kuivad küttepuud jne.