Plaane tehakse ikka selleks, et keegi pärast naerda saaks. Nii läks ka sellel korral. Plaanisime nädala Põhja-Poolas hulkuda ja Gdanski, Sopoti ning teised toredad Läänemereäärsed kohad üle vaadata. Ühel hetkel hakkas aga tunduma, et seitsmest päevast neli transiidile kulutada ei pruugi olla eriti mõistlik. Oleks jõudnud kolm päeva hulkuda küll, aga kuus hulkumise päeva on endiselt atraktiivsem. Seega keerasime otsa ringi ja alustame hoopis Soome lõunaranniku kaardistamisega. Esmalt idapoole ning kui aega üle jääb, ka läände. Tõsi, Hankos oleme varasemaltki käinud, kui mõne aasta eest saarelt-saarele hüpates Ahvenamaale välja jõudsime.
Niisiis, start! Viking Line-ga Helsingisse ja parem suund sisse.
Laevalt maha ja paremale, nii nagu jutt oli. Mõnusad teed viisid poolsaarte otsadesse. Mõnes tipus oli väga ilus, mõnes aga eramajad ja päris kalda äärde ei jõudnudki. Ragistad metsateedel, merd ei kusagil.
Porvoo vanalinn on seevastu nagu Haapsalu ja nad võiks ehk suured sõbradki olla. Ainus miinus on vast see, et kleepekaid ei müü enam keegi. Külmari magneti veel saad, käsitööd ja Muumisid samuti, aga kleepsu, mida tsiklikohvritele kleepida, mitte. Aga ma tahan. Ööbima plaanisime jääda Loviisa kämpasse, aga sinna ei mahtunud. Gigantne kogus prantslasi oli end sinna laiali rullinud. Selgus, et telki ei või panna ka vabale matkasuvila kohale. Mingi tuleohutuse teema. Isegi siis ei võinud, kui proovisin väga veenev olla. Lõpuks ei jäänudki muud üle, kui 40 minutit edasi sõita ja laager Kotka küljealla lahti lüüa. Õppisin täna, et igale poole on mõistlik ette helistada.
Nüüd söök, tiks ja tuttu. Jube mõnus.
